paljajalukõnd (1)

Kas paljajalu käimine teeb lapse jalad tugevamaks?

Erinevates foorumites ja sotsiaalmeedia platvormidel kohtab tihti sama väidet: “lase lapsel võimalikult palju paljajalu käia, siis arenevad jalad tugevamaks ja sirgemaks”. Idee kõlab loogiliselt ja looduslikult. Aga kas see peab ka füsioteraapia vaatenurgast paika ja millal võib see nõuanne hoopis kahjulikuks osutuda?

Mis paljajalu käimise idee taga on?

Väide toetub tõsiasjale, et paljajalu liikudes peavad jala väikesed lihased ja sidemed rohkem tööd tegema kui paksu tallaga tossus. Rohkem tööd tähendab teoorias tugevamat lihaskonda ja paremat tasakaalutaju.

Mis on aga tõsi?

  • Jala väikelihased treenivad rohkem, kui jalg saab vabalt liikuda ega ole kogu aeg jäigalt fikseeritud
  • Tasakaalu- ja asendiretseptorid jalataldades saavad rohkem ärritust ja infot pinnase kohta, mis omakorda toetab tasakaalutaju arengut
  • Turvalisel pinnasel (muru, liiv, siseruumi puhas põrand) paljajalu mängimine on lapse jala loomuliku arengu jaoks pigem kasulik kui kahjulik

Kus müüt läheb liiga kaugele?

  • “Alati ja igal pool paljajalu” ei arvesta pinnasega. Kõva asfalt, kruusaga tee või teravad esemed suurendavad vigastusriski ega anna samu eeliseid, mis pehmel looduslikul pinnasel
  • See ei asenda jalaprobleemi diagnoosimist. Kui lapsel on juba märgatav jalavõlvi kõrvalekalle, ebaühtlane kõnnimuster või sagedane komistamine, ei “ravi” paljajalu käimine seda ise – pigem vajab see täpsemat hindamist
  • Külmadel ja märgadel pindadel pole eesmärk üldse jalgade tugevdamine, vaid lihtsalt ebamugavus ja haigestumisrisk

Nii, mida päriselt teha?

-Tasakaalustatud lähenemine on kõige mõistlikum:

  1. Luba paljajalu liikumist turvalises keskkonnas – kodus, mänguväljakul murul, liival – nii palju kui olud lubavad
  2. Vali õuejalanõud, mis toetavad, mitte ei piira – paindlik tald, piisavalt ruumi varvastele, mitte liiga jäik konstruktsioon
  3. Jälgi kõnnimustrit ja kaebusi. Kui laps väsib kiiresti, komistab tihti või kaebab jalavalu, on see märk, et tasub lasta jalad üle vaadata.
  4. Kui kahtled, lase kontrollida. Digitaalne koormusuuring näitab objektiivselt, kuidas laps kõnnib ja seisab, mitte ei jää oletuste peale.

Kokkuvõte

Paljajalu käimine turvalisel pinnasel on lapse jala arengule pigem hea – see pole müüt. Aga see pole ka imerohi, mis asendaks tähelepanu jalanõude sobivusele või juba tekkinud probleemide hindamisele. Kõige parem komplekt on: palju vaba liikumist + õiged jalanõud + tähelepanu, kui midagi tundub valesti.

Kui soovid kindlust, kuidas lapse jalad päriselt arenevad, saab seda objektiivselt vaadata digitaalse koormusuuringuga.

Otsid lapsele ortopeedilisi sisejalanõusid? Tule proovima: Pärnu mnt 107, Tallinn või telli meie epoest!

Soovid tulla koormusuuringule koos füsioterapeudi konsultatsiooniga, kes aitab tuvastada valu ja ebamugavustunde põhjused.

Uuringu käigus tuvastame, kas raskus langeb jalatallale füsioloogiliselt õigesti. Ebaühtlaselt jaotunud koormuse puhul tuleks kanda tallatugesid.

Jaga seda postitust